kõik hästi.

Hei teie kõik!

Veebruaris sai teda vaatamas käidud, ma ei tahtnud seda siia kirjutada, sest tahtsin seda kõike head enda sees hoida, mitte kellegagi jagada. Vägea hea oli, kõik hea oli koos.
Aga vahepeal tuli selline 'ma-ei-taha-,ei-julge-hobust-osta' hetk, mille kessu kohe ära ajas.
Siis tuli Lili, kes ütles, et see poni Skip on lahedam. Suure aruga mõtlesin, et ohjee, ostame selle skipi ja siis tuli jällegi Kessu, kes mulle aru pähe pani.
Nüüd on siis jälle rulliarmastus, sest hakkasin mõtlema, et kurat, ma olen ta pärast nii palju nutnnud, naernud, usaldust kasvatanud, kõike teinud, matan siis kõik niisama lihtsalt maha ja alustan uuesti?! Ei, ei, mitte sinnapoolegi. Jätan nii nagu kõik on, siis saab mäletada, kuidas halb heaks arenes.
Põhimõtteliselt, Annu ja Kessu, teie oletegi need, kes mul elu sees hoiavad.